Kas teise ELi riigi arsti retsept kehtib Eestis?

Mida vastastikune tunnustamine tegelikult tähendab

Direktiivi 2011/24/EL artikkel 11 kohustab liikmesriike tunnustama teises liikmesriigis välja kirjutatud retsepte. Mõte on lihtne. Inimene, kes elab ühes riigis, töötab teises ja on saanud ravi kolmandas, ei tohiks jääda oma püsiravimist ilma ainult riigipiiri tõttu.

Tunnustamine ei tähenda siiski automaatset väljastamist. Direktiiv ütleb, et retsepti ei tohi jätta vastu võtmata üksnes selle päritolu tõttu. See ei võta apteekrilt ära õigust hinnata, kas dokument on korrektne, kas ravimil on siin müügiluba ja kas miski ei viita väärkasutusele.

Teine oluline piirang on tehniline. Välisriigis kirjutatud retsept ei ole Eesti retseptikeskuses. Apteeker ei leia seda isikukoodi järgi ega näe seda ekraanil. Dokument on paberil või allkirjastatud failina ja te peate selle ise kaasa võtma.

Sama loogika töötab vastupidises suunas. Eestis kirjutatud korrektne piiriülene retsept on mõeldud toimima ka Hispaania või Saksamaa apteegis. Sellest suunast kirjutame lähemalt siin: /blog/ravimid-valismaal/.

Millised andmed peavad retseptil kirjas olema

Komisjoni rakendusdirektiiv 2012/52/EL kehtestab miinimumloetelu andmetest, mis peavad olema teises liikmesriigis kasutamiseks mõeldud retseptil. Loetelu ei ole soovitus, vaid ühtlustatud alus, mille järgi apteeker saab dokumenti kontrollida.

Patsiendi kohta on nõutud perekonnanimi, täielikult välja kirjutatud eesnimi või eesnimed ja sünniaeg. Tähele tasub panna, et nõutud ei ole isikukood. Eesti riiklikus süsteemis on isikukood põhiline tunnus, piiriülesel retseptil aga identifitseerib patsienti nimi koos sünniajaga.

Arsti kohta on nõutud perekonnanimi, täielikult välja kirjutatud eesnimi, kutsekvalifikatsioon, otsesed kontaktandmed koos rahvusvahelise suunakoodiga, töökoha aadress koos liikmesriigi nimetusega ning allkiri. Just see plokk annab apteekrile võimaluse vajaduse korral väljakirjutajaga ühendust võtta.

Ravimi kohta on nõutud nimetus, ravimvorm, kogus, tugevus ja annustamisskeem. Nimetus esitatakse üldjuhul toimeaine rahvusvahelise mittekaubandusliku nimetuse kujul. Kaubanimi on lubatud bioloogiliste ravimite puhul või siis, kui arst peab seda vajalikuks, ja sellisel juhul lisatakse lühike põhjendus.

Kui mõni nendest andmetest puudub, ei ole apteekril kohustust dokumenti tunnustada. Seetõttu tasub retsept kohe kättesaamisel läbi vaadata ja veenduda, et kõik väljad on täidetud ja loetavad. Puuduva andmega dokument tuleb lasta parandada väljakirjutaja juures, mitte apteegis.

Toimeaine nimetuse nõue ei ole bürokraatia. Sama toimeaine kannab eri riikides erinevaid kaubanimesid ja ainult toimeaine järgi saab apteeker Eestis kindlalt leida vastava preparaadi.

Mida apteeker leti taga kontrollib

Esimene asi on isikusamasus. Võtke kaasa isikut tõendav dokument, mille nimi ja sünniaeg langevad kokku retseptil olevatega. Erinevus ühes tähes, näiteks translitereerimise tõttu, tekitab tarbetu vaidluse.

Teine asi on ravimi kättesaadavus. Apteeker vaatab, kas Eestis on müügiloaga preparaat, mis vastab retseptil nimetatud toimeainele, tugevusele ja ravimvormile. Müügilubade andmed on Ravimiameti pädevuses ja neid saab ka ise eelnevalt vaadata.

Kolmas asi on ravimi enda hindamine. Apteeker võib küsida, kas ravim on teil varem kasutusel olnud, kas te võtate midagi muud samal ajal ja kas annustamine on teile arusaadav. Need küsimused ei ole umbusaldus, vaid ohutuse kontroll.

Neljas asi on kogus. Retseptil märgitud kogus ja annustamisskeem peavad olema omavahel kooskõlas. Kui annustamisskeem puudub või on ebaselge, ei saa apteeker arvutada, kui palju ravimit teile väljastada, ja see üksi võib saada takistuseks.

Siin tuleb öelda otse: apteeker võib väljastamisest keelduda. See on tema kutsealane otsus ja see õigus on tal olemas ka Eesti arsti kirjutatud retsepti puhul. Keegi ei saa lubada, et iga apteek iga retsepti välja ostab. Kui esimeses apteegis on vastus eitav, on mõistlik küsida põhjust ja proovida teist apteeki.

Mis jääb tunnustamise alt välja

Kõige olulisem erand on narkootilised ja psühhotroopsed ravimid. Direktiivi 2011/24/EL artiklis 11 sätestatud tunnustamine nende suhtes ei kohaldu ja piiriülene retsept ei ole neile lahendus. See puudutab muu hulgas tugevatoimelisi opioidvaluvaigisteid, bensodiasepiine ja mitmeid unerohte.

Praktiline järeldus on lihtne. Kui teie ravi hõlmab sellist ravimit, tuleb see lahendada kohapeal, Eesti tervishoiusüsteemis. Perearst või eriarst on selles olukorras õige aadress.

Teine erand on ravimid, millel Eestis müügiluba puudub. Kui preparaat ei ole siin registreeritud, ei aita ka kõige korrektsem retsept, sest apteegis lihtsalt ei ole mida väljastada. Sellisel juhul tasub arstiga arutada, kas sama toimeaine on saadaval teises ravimvormis või teise nimetuse all.

Kolmas piirang puudutab ravimeid, mis nõuavad regulaarset laboratoorset jälgimist või eriarsti otsust. Siin ei ole küsimus dokumendis, vaid ravi enda ohutuses. Ilma värskete analüüsideta ei ole vastutustundlik uut ravikuuri kinnitada.

Neljandaks tasub arvestada, et piiriülene retsept ei asenda läbivaatust. Uue kaebuse, muutunud sümptomi või halvenenud seisundi korral otsustab arst, kas seda saab kirjalike andmete põhjal hinnata või on vaja läbivaatust kohapeal, mida ükski dokument ei asenda.

Piiriülene retsept ja Eesti digiretsept ei ole sama asi

Eesti digiretsept kantakse retseptikeskusesse ja apteeker näeb seda isikukoodi alusel. Patsient ei pea midagi kaasa võtma peale isikut tõendava dokumendi.

Piiriülene retsept toimib teistmoodi. See on dokument, mille te saate endale, ja te viite selle apteeki kas välja trükituna või failina. PIN-koodi, mida mõnes riigis kasutatakse, siin ei ole.

Soodustus on eraldi küsimus. Kas ja millises ulatuses ravimi hinda konkreetsel juhul kompenseeritakse, otsustatakse riiklike reeglite alusel ja seda tasub enne apteeki minekut Tervisekassa juurest üle kontrollida. Ärge eeldage, et välisriigi arsti dokument kannab automaatselt sama soodustust, mida olete varem saanud.

Erinevus on ka vastutuses. Eesti digiretsepti puhul on kogu ahel ühe riigi süsteemi sees ja andmed liiguvad automaatselt. Piiriülese retsepti puhul olete dokumendi kandja teie ise ja seetõttu on teie roll suurem: kontrollige enne apteeki minekut üle, et nimi, sünniaeg, toimeaine, tugevus ja annustamisskeem on loetavad ja õiged.

Praktiline soovitus: hoidke alles nii PDF-fail kui ka väljatrükk. Apteegis võib juhtuda, et telefoni aku on tühi või ekraanilt lugemine on ebamugav.

Kuidas meie teenus siia sobib

Meie mudel on avatud ja seda tasub enne tellimist teada. Patsient täidab vormi, milles kirjeldab senist ravi, kasutatavat toimeainet, annust ja terviseseisundit või uue ravimi puhul kaebusi, mille jaoks ravimit soovib. Arst hindab seda asünkroonselt. Videokõnet, telefonivestlust ega reaalajas vestlust arstiga ei ole.

Dokument, mille te saate, on piiriülene retsept PDF-vormingus, mis järgib direktiivi 2012/52/EL lisas toodud vormi. See saadetakse e-postiga. Meil ei ole ligipääsu Eesti riiklikule e-retsepti süsteemile ja PIN-koodi me ei väljasta. Väljastamise otsustab apteeker.

Hindamise teeb lek. Damian Wojno, Poolas registreeritud arst, PWZ nr 3211301, MEDINOW Sp. z o.o. Arstil ei ole Eesti tervishoiutöötajate registrisse kantud kutsetunnistust; ta tegutseb Poolas välja antud loa alusel. Ütleme seda otse, sest see mõjutab teie ootusi ja seda, millise dokumendi te tegelikult saate.

Tasu katab arstliku hindamise, mitte ravimit. Teenus „Retsept veebis", mille kaudu saab retsepti ravimile, mida juba võtate, või uuele ravimile, maksab 19,90 eurot ja seda saab tellida siit: /retsepti-pikendamine/. Kui arst keeldub meditsiinilistel või õiguslikel põhjustel, tagastame tasu. Kui arst küsib dokumentatsiooni, on teil selle esitamiseks vähemalt 7 päeva; kui asja ei õnnestu lõpule viia, tagastame kogu tasu.