Retseptonline

Ravimid said välismaal otsa: mida teha

Ravimivaru sai välismaal otsa ja apteek küsib retsepti. Olukord on ebameeldiv, kuid enamasti lahendatav, kui teate, mida küsida ja mida kaasa võtta. Euroopa Liidus kehtib retseptide vastastikuse tunnustamise põhimõte, mille aluseks on direktiivi 2011/24/EL artikkel 11. Samal ajal on sellel teel selged piirid ja osa ravimeid jääb sellest täielikult välja. Vaatame läbi, mida teha esimesena, mida apteek teilt ootab ja millal tuleb pöörduda kohaliku tervishoiusüsteemi poole.

Esimene samm: toimeaine ja annus, mitte kaubanimi

Kirjutage üles toimeaine nimi, tugevus ja see, mitu korda päevas te ravimit võtate. Just need kolm asja määravad, mida apteeker saab teile pakkuda.

Kaubanimi on ebausaldusväärne juht. Sama toimeaine kannab eri riikides erinevaid nimesid ja pakend, mida olete kodus harjunud nägema, ei pruugi teises riigis üldse eksisteerida. Toimeaine nimetus seevastu on rahvusvaheline ja see on kõikjal sama.

Kasulik on üles kirjutada ka see, millal te ravimit alustasite ja millal oli viimane kontroll või analüüs. Need kaks kuupäeva otsustavad sageli, kas ravi jätkamist saab üldse eemalt hinnata või on vaja kohapealset läbivaatust.

Kui te nime ei mäleta, on abiks pakend, varasem apteegitšekk või foto ravimikarbist. Paljudel inimestel on kõige kiirem tee telefonis olev pilt, mille nad tegid mõni kuu tagasi.

Kui ka seda ei ole, võib abi olla teie senisest raviarstist. Tema teab, mida ta on välja kirjutanud, ja oskab öelda toimeaine nimetuse ning tugevuse.

Piiriülene retsept: mis see on ja millal aitab

Piiriülene retsept on dokument, mis on koostatud nii, et seda saaks kasutada ka väljaspool väljakirjutaja riiki. Nõutud andmete miinimumloetelu on sätestatud komisjoni rakendusdirektiivis 2012/52/EL ja tunnustamise alus on direktiivi 2011/24/EL artikkel 11.

Dokumendil peavad olema patsiendi perekonnanimi, täielikult välja kirjutatud eesnimi ja sünniaeg. Arsti kohta on nõutud nimi, kutsekvalifikatsioon, otsesed kontaktandmed koos rahvusvahelise suunakoodiga, töökoha aadress koos liikmesriigi nimetusega ja allkiri. Ravimi kohta nimetus, ravimvorm, tugevus, kogus ja annustamisskeem.

Ravimi nimetus esitatakse üldjuhul toimeaine rahvusvahelise mittekaubandusliku nimetusega. Kaubanimi on lubatud bioloogiliste ravimite puhul või siis, kui arst peab seda vajalikuks, ja sellisel juhul lisatakse lühike põhjendus.

Üksikasjalikum ülevaade nendest andmetest ja sellest, mida apteeker kontrollib, on siin: /blog/valisretsept/.

Mida apteeki kaasa võtta

Võtke kaasa isikut tõendav dokument. Nimi ja sünniaeg peavad langema kokku retseptil olevatega. Kui teie nimi on eri dokumentidel kirjutatud erinevalt, öelge seda apteekrile kohe ise.

Võtke kaasa nii väljatrükk kui ka fail. Väljatrükk on kindlam, fail on mugavam. Mõlemad koos katavad enamiku olukordi, sealhulgas tühja telefoniaku.

Arvestage, et apteeker võib esitada küsimusi: kui kaua te ravimit võtate, kas midagi on hiljuti muutunud, mida te veel kasutate. Need küsimused ei ole umbusaldus, vaid ohutuse kontroll.

Kui teate ette, et lähete apteeki, tasub sinna enne sisse astuda või helistada, juba enne kui dokument on käes. Nii saate teada, kas preparaat on laos ja kas apteek selliseid retsepte üldse käsitleb. See säästab tarbetu ringi.

Ja arvestage sellega, et väljastamise otsustab apteeker. Ta võib keelduda, kui dokument on puudulik, kui ravimil ei ole selles riigis müügiluba või kui tal tekib kutsealane kahtlus. Keegi ei saa lubada, et iga apteek iga retsepti välja ostab. Kui vastus on eitav, küsige põhjust ja proovige teist apteeki.

Mis jääb sellest teest välja

Narkootilised ja psühhotroopsed ravimid ei kuulu direktiivi 2011/24/EL artiklis 11 sätestatud tunnustamise alla. See puudutab muu hulgas tugevatoimelisi opioidvaluvaigisteid, bensodiasepiine ja mitmeid unerohte. Nende ravimite puhul tuleb pöörduda selle riigi tervishoiusüsteemi poole, kus te parasjagu olete.

Välja jäävad ka ravimid, millel selles riigis müügiluba puudub. Retsept võib olla laitmatu, kuid kui preparaati ei ole seal registreeritud, ei ole apteegil mida väljastada. Sellisel juhul küsige, kas sama toimeaine on saadaval teise nimetuse all või teises ravimvormis.

Kolmas rühm on ravimid, mis nõuavad regulaarset laboratoorset jälgimist või eriarsti otsust. Siin ei ole takistuseks dokument, vaid ravi ohutus. Ilma värskete tulemusteta ei ole vastutustundlik uut kogust kinnitada.

Neljas piirang on kogus. Piiriülene retsept ei ole mõeldud suure varu soetamiseks. Kogus peab olema annustamisskeemiga kooskõlas ja apteeker kontrollib ka seda.

Meie teenus järgib täpselt samu piire. Narkootilisi ega psühhotroopseid ravimeid me ei väljasta ühelgi tingimusel.

Kui olukord on kiireloomuline

Kui teil on palavik, tugev valu, hingamisraskus või muu seisundi ägenemine, ei ole retsepti pikendamine õige tee. Pöörduge kohaliku tervishoiusüsteemi poole, küsige apteegist lähima vastuvõtu asukohta või pöörduge erakorralise meditsiini poole.

Sama kehtib siis, kui ravimivaru sai otsa haiguse ägenemise tõttu, mitte reisi pikkuse tõttu. Muutunud seisund vajab hindamist kohapeal, mitte sama annuse kordamist.

Mõnda kaebust saab ajutiselt leevendada käsimüügivahenditega, kuid need ei ravi põhjust. Näiteks kuseteede põletiku kohta kirjutame eraldi siin: /blog/kuseteede-poletik/.

Ravi omal käel katkestamine on eraldi risk. Mõne ravimi puhul on järsk ärajätmine ohtlikum kui üks vahelejäänud annus. Kui olete kahtluses, küsige kohapeal nõu apteekrilt või arstilt.

Kuidas järgmiseks korraks valmistuda

Reisi planeerides võtke ravimit kaasa rohkem, kui reisi pikkus otseselt nõuab. Varu katab lennu hilinemise, pakendi kaotsimineku ja ka selle, et kohapealne apteek on suletud.

Hoidke telefonis foto ravimikarbist, kus on näha toimeaine nimetus ja tugevus. See üks pilt lahendab enamiku olukordi, kus mälu alt veab.

Kui kasutate mitut ravimit, kirjutage nimekiri toimeainete kaupa, mitte kaubanimede kaupa. Selline nimekiri on kasutatav igas liikmesriigis ja seda saab apteekrile lihtsalt näidata.

Kui teil on krooniline haigus, rääkige enne pikemat reisi raviarstiga, kas retsepti on mõistlik uuendada juba enne ärasõitu. Kodus lahendatud küsimus on alati lihtsam kui võõras apteegis lahendatav küsimus.

Osa riike vahetab e-retsepte omavahel elektrooniliselt, kuid see ei toimi kõikjal ja ulatus muutub aja jooksul. Ärge planeerige reisi eeldusel, et teie kodune e-retsept on sihtkohas kindlasti kättesaadav.

Meie roll ja selle piirid

Meie kaudu saab taotleda retsepti ravimile, mida juba võtate, või uuele ravimile. Kui ravim sai reisil otsa, on see kõige lihtsam, kui ravi on stabiilne ning toimeaine ja annus on teada. Patsient täidab vormi ja arst hindab seda asünkroonselt. Videokõnet, telefonivestlust ega reaalajas vestlust arstiga ei ole.

Dokument, mille te saate, on piiriülene retsept PDF-vormingus, mis järgib direktiivi 2012/52/EL lisas toodud vormi, ja see saadetakse e-postiga. PIN-koodi me ei väljasta ja meil ei ole ligipääsu Eesti riiklikule e-retsepti süsteemile. Väljastamise otsustab apteeker.

Hindamise teeb lek. Damian Wojno, Poolas registreeritud arst, PWZ nr 3211301, MEDINOW Sp. z o.o. Arstil ei ole Eesti tervishoiutöötajate registrisse kantud kutsetunnistust; ta tegutseb Poolas välja antud loa alusel.

Teenus „Retsept veebis" maksab 19,90 eurot: /retsepti-pikendamine/. Tasu katab arstliku hindamise, mitte ravimit. Kui arst keeldub meditsiinilistel või õiguslikel põhjustel, tagastame tasu. Kui arst küsib dokumentatsiooni, on teil selle esitamiseks vähemalt 7 päeva; kui asja ei õnnestu lõpule viia, tagastame kogu tasu. Hindadest kirjutame lähemalt siin: /blog/retsepti-hind/.

Kas ma saan oma Eesti digiretsepti välismaal välja osta?

Osa liikmesriike vahetab e-retsepte omavahel elektrooniliselt, kuid see võimalus ei kehti kõikjal ja selle ulatus muutub aja jooksul. Enne reisi tasub see üle kontrollida, mitte eeldada. Kui elektrooniline vahetus ei toimi, on lahenduseks dokument, mis vastab direktiivi 2012/52/EL nõuetele. Sellisel juhul viite retsepti apteeki ise, väljatrükina või failina.

Mis siis, kui ma ei mäleta ravimi nime?

Otsige üles pakend, varasem apteegitšekk või foto ravimikarbist. Kõige olulisem on toimeaine nimetus ja tugevus, mitte kaubanimi, sest kaubanimed erinevad riigiti. Kui midagi neist ei ole, võib abi olla teie senisest raviarstist, kes teab, mida ta on välja kirjutanud. Ilma toimeaine ja annuseta ei saa ükski arst ravi jätkumist vastutustundlikult hinnata.

Kas piiriülese retseptiga saab unerohtu või rahustit?

Ei. Narkootilised ja psühhotroopsed ravimid jäävad direktiivi 2011/24/EL artiklis 11 sätestatud tunnustamise alt välja. See puudutab muu hulgas bensodiasepiine, mitmeid unerohte ja tugevatoimelisi opioidvaluvaigisteid. Selline olukord tuleb lahendada kohapeal, selle riigi tervishoiusüsteemis, kus te parasjagu viibite. Ka meie selliseid ravimeid ei väljasta.

Kui palju ravimit peaks reisile kaasa võtma?

Rohkem, kui reisi pikkus otseselt nõuab. Varu katab lennu hilinemise, kohvri kaotsimineku ja suletud apteegi. Täpse koguse ja pakendi suuruse osas küsige nõu oma raviarstilt, sest see sõltub ravimist ja annustamisest. Hoidke ravimid käsipagasis ja originaalpakendis koos infolehega.

Kas teie teenus sobib selleks olukorraks?

Sobib siis, kui ravi on stabiilne ning toimeaine ja annus on teada. Patsient täidab vormi ja arst hindab seda asünkroonselt, ilma videokõne ja telefonita. Te saate piiriülese retsepti PDF-vormingus e-postiga ja viite selle ise apteeki. Teenus ei sobi ägenenud seisundi ega narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul. Nendel juhtudel pöörduge kohaliku tervishoiusüsteemi poole. Uue kaebuse korral otsustab arst, kas seda saab vormi põhjal hinnata.